husi: Lilton Feliciano de Andrade Freitas Correia
Ita ema moris mai enkaisa kedan ona iha kapasidade atu halo no iha kedan ona kapasidade atu sai onisa iha futuru tanba nee iha prosesu prepara ba futuru ne’ebé prósperu, saudavel no demokrátiku liután. Hasa’e ita nia kapasidade atu halo dezenvolvimentu ba nasaun ne’e liu husi kapasidade nebee mai husi ita aan rasik atu nunee bele alkansa ninia objetivu dezenvolvimentu nian, inklui tempu naruk, hadi’a rendimentu substantiva, rezultadu saúde nian, no prátika demokrátiku. Realizasaun ba kapasidade atu halo no kapasidade atu sai ba dezenvolvimentu nasional nian nebee meloradu sei komprovadu husi pratika moris nebe melloradu ba ita nia aan rasik liu husi edukusaun nebee diak hodi atinji moris diak iha futuru, edukasaun nebe diak sei ajuda hadia moris liu husi koñesimentu no kapsidade atu halo no kapasidade atu sai oinsa iha tempu tuir mai hodi nunee hetan benefisiu ba ita aan rasik no mos ema seluk. atu hatudu konhesementu no Kapasidade tuir nivel edukasaun hodi involve iha prosesu desenvolvimentu ba nasaun, familia, no prestasaun neebe fo benefisiu nebee boot iha futuru.
Prosesu prepara ba futuru ho kapasidade atu halo mak promove desenvolvimentu iha nasaun hodi bele fo solusaun ba problema sira iha futuru. Nuudar ita ema sidadaun ida tenki kumpri ba dever nebee mak aas hodi antiji desenvolvimentu nebee mak mai ho maneira aprende no aproveita didiak edukasaun nebee iha, hodi nunee bele iha kapasidade atu halo no kapasidade atu sai ema susesu iha futuru. No kapasidade atu planeia, jere, implementa, no konsidera rezultadu husi prosesu prepara ba futuru nian, mak fundamentál tebes hodi alkansa objetivu dezenvolvimentu”. Bainhira ita iha kapasidade ba dezenvolvimentu iha futuru, ita iha duni kapasidade sufisiente ne’ebé disponivel no bele koloka desenvolvimentu ho diak, no mós iha kapasidae ida ne’ebé sustentável, hodi alkansa objetivu dezenvolvimentu futuru nian. Ho hanoin hirak iha leten iha essay ida nee sei analiza oinsa maka uza ita nia kapasodade atu halo no kapasidade atu sai oinsa hodi prepara future nebe maka diak liu.
Plano ba prosesu prepara futuru
Iha servisu no estudu nia laran, sempre iha falhansiu barak no husi falhansiu nee ita halo sai hanesan avaliasaun mai ita nia aan atu ita bele hadia fila fali iha tempu tuir mai. Labele hanoin barak ba falhansiu nebee ita iha, ita tenki hamriik no hadia ita nia falhansiu sai hanesan materia atu aprende fila fali hodi haree futuru ba oin.
Ita hanesan sidadaun nebe ho dever no responsabilidade nebe aas iha sosiadade tenki fokus ba solusaun nebee mak iha, labele hanoin problema nebee ita hetan no ita foti sai hanesan esperensia mai ita hodi aprende diak liu tan. No la presiza iha abilidade ba buat oinoin, ita bele fokus liu ba ita nia abilidade nebee ita hein no prepara ba futuru nian. Hodi nunee, ita bele iha kapasidade atu hili ita nia profisaun nebee relasaun ho ita nia estudu, hodi nunee plano ba futuru sei sai fasil mai ita atu halo.
Kapasidade atu halo iha futuru
Husi edukasaun, treinamentu no metodu sira nebee iha kapasidade atu halo iha futuru tenki prepara masimu, no tenki iha ligasaun atu rezolve dejafius husi ita nia prosesu dezemvolve kapasidade, hodi nunee ita tenki iha edukasaun nebee diak no iha mos ligasaun nebee luan, no buka referensia nebee mak barak hodi aumenta ita nia kapasidade nebee mak klean hodi hanoin halo didiak iha futuru. Maibe, ita tenki hatene atu halo buat ruma husi ita nia kapasidade nebee mak atu alkansa no hodi rezolve problema nebee mak ita hetan iha futuru.
Kapasidade atu sai susesu iha futuru
Atu sai ema nebee susesu iha futuru tenki iha kapasidade nebee aas hodi alkansa prosesu prepara futuru nian. No ita tenki esforsu makas ba ita nia aan rasik, atu nunee bele hetan resutadu husi kapasidade nebee ita iha ona. Hodi nunee ita bele analiza ona katak kapasidade nebee ita hetan liu husi edukasaun no esperensia nebee mak barak hodi atinji ita nia futuru, ho kapasidade nebe iha hamosu mentalidade la rende, firmi no ba oin nafatin. Ho nunee ita persija kria maneira rasik atu uza kapasidade tomak ba plano nebe ita planea tia ona ba ita nia aan rasik.
Konkluzaun
Kapasidade atu halo no kapasidade atu sai oinsa sei la folin iha ema ida-ida nia aan wainhira la iha esforsu hodi hadia no la prepara kapasidade sira, abilidade sira, konhesementu sira hodi bele involve direta iha prosesu dezemvolvimentu sira iha sosiadade laran. Prosesu dezemvolvimentu nebe diak tengki partisipa husi sidadaun hotu liu husi konhesementu no abilidade ema ida-ida nian hodi fo kontribusaun ba moris diak nebe ema ida-ida mehi iha nia aan.
Rekomendasaun
Rekomenda ba parte sira hotu :
Individu sira, katak tengki iha konsiensia katak ema hotu iha potensia boot nebe mak moris mai lori kedan tanba nee la bele kole no baruk atu kapasita aan liu dalan edukasaun ida nebe adekuadu.
Governantes sira, katak prosesu dezemvolvimentu persija involve sidadaun hotu tanba nee tengki investe makaas iha area edukasaun liu-liu area spesifiku sira nebe persija ema matenek no badaen duni atu nunee bele ajuda dudu dezemvolvementu ho lais hodi too iha properidade tuir prinsipu luta ba ukun aan.
Referensia
Lamont, M. (2009). Responses to Racism, Health, and Social Inclusion as a Dimension of Successful Societies. In Hall and P. and Lamont, M. (eds), Successful Societies: How Institutions and Culture Affect Health, (pp. 151-168). Newyork: Cambridge University Press.
Nwokoro C. (2017). Theoretical Perspectives of Empowering Vulnerable widows in Nigeria. International Journal of Public Administration and Social Welfare Research, Vol 2 (1) pp. 22-38
Salmen, L.F and Eaves, P. (1989). Between Public and Private: A Review of Non- governmental organisation Involvement in World Banks Projects. Policy
Planning and Research Working paper WPS 305, Washington DC: World Bank Swidler, A. (2013). African affirmations: The Religion of Modernity and the Modernity of Religion. International Sociology, 28(6), pp. 680-696.
Swidler, A. (2009). Responding to AIDS in sub-Saharan Africa: Culture, Institutions, and health. Successful Societies. In Hall. P.A., and Lamont, M. (eds), How Institutions and Culture Affect Health, pp. 128-150. Newyork: Cambridge University press.
No comments:
Post a Comment