Husi: Luizinha Verónica Gusmăo
Introdusaun
Iregularidade iha human resource ne’ebé mosu hanesan dirijente ou komisaun organizadora halo diskriminasaun ba sidadaun nia direitu hanesan rekrutamentu ba vaga servisu no mos rekrutamentu ba estudantes foun iha nivel ensino sekundáriu, nune’e mos iha nivel universitáriu. Diskriminasaun iha rekrutamentu ne’e mosu ho razaun tamba uza sistema familiarista barak liu, inklui mos karakteristika fiziku no karakteristika psikolojika hanesan hare’e ba oin (Bonito/Bonita), isin, no hatais. Tan ne’e halo ema barak lakon oportunidade hodi asesu ba edukasaun no mos difisil atu hetan lalais servisu tamba halo manipulasaun barak iha laran. Ezemplu hanesan rekrutamentu ba vaga servisu ne’ebé mak envolve sistema familiarista hodi loke vaga servisu nian ba ema hotu- hotu, maibé bainhira ema apply hotu tiha, simu de’it mak familia sira no mos ema ne’ebé iha oin no hatais di’ak hodi halo diskriminasaun ba ema sidadaun baibain nia direitu. Iha mos ezemplu seluk ba rekrutamentu estudantes foun iha universidade UNTL hodi aplika regime espesial no atende de’it mak Veteranus nia oan hodi asesu ba universidade UNTL tuir departmentu ne’ebé sira hakarak, maibé laiha kualidade. Sidadaun ne’ebé iha kualidade la fo oportunidade, ne’e hanesan diskrimina sidadaun baibain nia direitu atu asesu ba edukasaun iha universidade UNTL. Husi regime espesial ne’ebé mak aplika iha universidade UNTL halo estudantes barak lakon fiar no barak asesu ba universidade seluk hanesan: DIT, IOB, UNITAL no UNPAZ. Husi rekrutamentu sira ne’e iha impaktu mos ba rekursus humanus Nasaun nian tamba ema ne’ebé menus kapasidade sira mak sei domina iha governasaun nia laran.
Hanesan mos rekrutamentu ba Funsionáriu Públiku sira, ema ne’ebé matenek no iha experiência barak la simu atu sai servidor, maibé politiza sistema rekrutamentu hodi simu de’it mak partidu nia ema ne’ebé laiha kualidade hodi afeta ba dezenvolvimentu Nasaun tamba sira barak liu mak lahatene halo planu ba Nasaun no la realiza sira nia promote. Se nune’e oinsá mak ita bele hatene prosesu ba Diskriminasaun iha Rekrutamentu?
Etapa ba iha rekrutamentu hanesan prosesu ho objetivu hodi dada kandidatu ne’ebé iha kapasidade, bele kompleta kritéria sira no hetan pozisaun bo’ot iha organizasaun nia laran. Prosesu selesaun ba rekrutamentu kandidatu sira liu husi komparasaun karakteristika ba kandidatu ida no seluk. Bainhira halo rekrutamentu iha área servisu sempre hamosu diskriminasaun ba selesaun kandidatu tamba hare liu ba sistema familiarista, selu ka sogok makas iha kotuk husi kandidatu ba komisaun organizadora sira, nune’e mos ba iha karakteristika sira. Prosesu ba diskriminasaun iha rekrutamentu ita bele hatene katak bainhira kandidatu sira ne’ebé sente tuir ona teste no interview ho di’ak, maibé la liu iha selesaun ba vaga hirak ne’ebé mak taka sai no sira apply ona. Iha parte seluk mos prosesu ba diskriminasaun iha rekrutamentu ita bele hatene liu husi área asesu ba edukasaun nian hanesan: eskola sira ne’ebé tau importansia liu ba ema bo’ot sira nia oan liu-liu Veteranus sira nia oan iha regime ne’ebé mak espesial hodi asesu ba edukasaun tuir sira nia hakarak, nune’e mos bele eskola iha fatin ne’ebe de’it.
Husi prosesu hirak ne’ebé temi no alista ona iha leten ita bele hatene ona lala’ok prosesu ba diskriminasaun iha rekrutamentu ne’e mak hanesan oinsá no mos ita bele analiza katak iha ita nia rai Timor laran domina liu ho diskriminasaun iha area oioin tamba la honestu bainhira halo rekrutamentu ba iha vaga servisu, la professional halao servisu ruma, la iha atendimentu ne’ebé mak di’ak no mos halo manipulasaun barak liu bainhira halo selesaun ba dokumentus sira.
Konkluzaun
1. Diskriminasaun iha rekrutamentu hanesan Prosesu ida ne’ebé rekruta ema barak, maibé halo manipulasaun barak liu hanesan uza sistema familiarista, selu ka sogok makas komisaun organizadora husi kotuk, inklui mos karakteristika fizika no psikolojika hodi diskrimina sidadaun baibain nia direitu atu hetan servisu no asesu ba edukasaun.
2. Diskriminasaun iha rekrutamentu fo impaktu bo’ot tebes ba iha área rekursu humanu Nasaun nian tamba ema ne’ebé menus kapasidade no laiha planu ka experiência servisu mak sei domina iha governasaun nia laran.
Rekomendasaun
1. Diskriminasaun iha rekrumentu mosu ho razaun tamba, iha ema barak ne’ebé egoismu hakarak atu hetan Poder ou kargu ne’ebé mak bo’ot iha governasaun nia laran hodi halo sidadaun baibain hakru’uk ba nia, maibé laiha kualidade bainhira halao servisu sira no menus koňesimentu iha área servisu nian.
2. Diskriminasaun iha rekrutamentu akontese bainhira iha konkordansia hanesan selu ka sogok ho osan ba ema komisaun organizadora sira hodi bele liu iha selesaun ba rekrutamentu servisu nune’e mos asesu ba edukasaun iha nivel eskolar sira.
Referensia
https://www.google.com/search?q=discriminacao+do+recrutamento&oq=&aqs=chrome.0.35i39i 362l8...8.10553334923j0j15&sourceid=chrome&ie=UTF-8 https://trabalhoepsicologia.com.br/2019/04/10/discriminacao-nos-processos-de-recrutamento-eselecao/
Iha lian makasae sidadania (Si dada nia) katak hau nia avo nian, nee hatudu katak sasan ka buat ruma nebe liman rohan husi avo nebe rai hela ba nia zerasaun entaun tenki rai didiak ho kuidadu atu nunee bele ezisti nafatin husi jerasaun ba jerasaun. Signifikasaun ida nee kona malu ho liafuan portugues Cidadania nebe uza hodi indika membru ba grupu ka nasaun. Ho nunee ema timor oan hotu tengki tau nia aan hanesan sidadaun lolos hodi fo kontribusan ba prosesu dezemvolvimentu tomak. Iha pilares neen husi karater sidadania, ida: Fiar ka iha lian inglesh Trustworthiness ka iha lian portugues fidedignidade katak sidadaun hotu tengki moris iha onestu, halo tuir lolos liafuan rasik, barani halo tuir lia los, la bosok nia aan, familia no nasaun hodi harahun ninia dignidade nudar ema Timor. Rua Respeitu iha lian inglesh Respect, iha serbisu publiku tengki tarata maluk timor oan hotu ho respeitu, moris iha sosiadade tengki iha toleransia no simu ema seluk nia ezistensia nebe deferente. Uza media komunikasaun hodi hatoo mesajen ka informasaun ho liafuan nebe diak ho nunee ita konsidera ema seluk hanesan ita nia aan. Moris sosiadade ohin loron nakonu ho moras sosial nebe hadaet husi jerasaun ba jerasaun tanba uza liafuan kroat iha publiku hanesan babain tanba nee bandu boot ba membru instituisaun sira nebe kaer knar atu halo transformasaun povu nia morishodi nunee sira bele sai ezemplu. Tolu: Responsabilidade ka iha lian inglesh Responsability, halo saida maka ita tengki halo hanesan ema Timor oan maske iha sosiadade ita nia knaar ka funsaun nee kiik tebes, tanba liu husi dalan ida nee sei fo kontribusaun nebe boot ba prosesu dezemvolvimentu iha ita nia rain hodi nunee bele sai mos ezemplu ba maluk seluk nebe moris hamutuk iha aldeia ka suku. Haat: Justu ka iha lian inglesh Fairness, moris iha sosiadade lolos nee regulamentu no prosedimentu hotu sai hanesan mata dalan labele sai fali bareira ka naha todan ida, tanba liu husi regularizasaun ema hotu bele hetan oportunidade hanesan hodi bele halao ninia moris iha vida lor-loron. Rona ema seluk nia idea tanba nee tengki iha hanoin nebe nakloke hodi simu kritika nebe konstrutivu, labele uza ema seluk nia frakeza hodi kumpri interese pribadu. Liu dalan justu maka ema timor oan hotu sei la ignora malu hanesan sidadaun. Lima: Fo importansia ba ema seluk ka iha lian inglesh Caring iha realidade moris agora dadaun ema barak komesa lakon ona sentimentu nudar maluk Timor tanba haree liu ba grupu, ras no suku ida nee akontese iha moris lor-loron no mos iha instituisaun publiku nebe halao atendementu ba publiku se mak kuinese no iha ligasaun familia sempre hetan tratamentu abnormal. Tanba nee halo diak ba malu sai hanesan dalan ida hodi bele lao hamutuk nudar sosiadade atu bele too lais iha objetivu moris diak. Neen: Sidadania ka iha lian inglesh Citizenship, kria ambiente nebe diak no saudavel iha sosiadade laran no iha nebe deit sidadaun ida hela, liu husi dalan involve aan iha moris nudar sidadaun ida no lao tuir regulamentu no prosedimentu hotu, respeitu ba nai ulun sira no prontu serbisu voluntariu wainhira persija. Atu ema timor oan hotu la senti ameasadu iha nia moris lor-loron persija tebes ema ida-ida sai sidadaun nebe ho karater nen temi ona nee. Ema Timor oan hotu moris mai iha kultura nebe kesi no sai hanesan mata dalan hodi lao tuir maske la hakerek hanesan lei formal sira, maibe fasil los atu halo tuir no tauk atu kontra tanba ninia konsekuensia kona kedan atu iha tempu lais ka kleur tanba nee lei kultura metin no kuida nafatin husi jerasaun dalas ba dalas. Prosesu dezemvolvimentu lao lais liu wainhira ema timor oan hotu halao nia funsaun no knaar tuir regulamentu no prosedimentu hotu. Hodi nunee labele mosu traisaun ba ita nia aan rasik nudar sidadaun ida. Moris tuir prinsipiu sidadania la todan kuandu sidadaun ida la sai atan ba interese no arogansia pribadu no grupu. Partisipasaun timor oan hotu iha prosesu dezemvolvimentu tengki livre husi interese no kanten sira tanba kreatividade inovasaun tengki livre husi interese grupu no arogansia pribadu se lae kreatividade no inovasaun la dura no la benefisiu ba tempu naruk.